reede, 6. juuni 2014

Piusa-Mustjärv-Ilumetsa

Esimene päev

Rongisõit

Kuna rong pidi väljuma 09.48, siis pidime 10 minutit varem kohal olema, igaks juhuks. Läksime rongi peale. Rong oli väga täis ja suurem osa pidid püsti seisma. 10.16 jõudsime Tartusse, kus pidime rongi vahetama, milleks ei olnud just kõige rohkem aega. 10.26 väljus rong Tartust ja olime teel matka algpunkti Piusa. Kohale jõudsime 12.08.

Piusa

Piusal läksime Piusa koobaste külastuskeskusesse, kus vaatasime lühifilmi ja uurisime jahedat koobast. Tegime ka pisikese ekskursiooni külastuskeskuse aladel. Käisime ka karjääris, kus sai jalanõud korralikult liivaseks teha. Sealt edasi hakkasime liikuma Mustjärve poole.

Pikk kõnd

Hakkasime liikuma Mustjärve poole. Matka algus oli väga murune ja metsane. Kohtasime tee peal härra Vaskussi. Päike sellel ajal väga hull ei olnud. Eelmisest päevast oli veel tunda niiskust.
Kõndides tegime pause iga 45 minuti tagant. Iga paus oli 15 minutit.
Kõndisime edasi ja nägime toonekurgi ja nende pesa. Edasi oli üsnagi suur tõus ja suundusime metsa. Metsas oli tohutult palju parme. Neid oli peaaegu igaühe ümber terve parvega. Tuli teine paus, kus imekombel ei olnudki nii palju putukaid. edasi läksime pika tee metsas, parmude keskel. Saabus järgmine paus metsas, künka otsas. Selleks ajaks olid paljud juba väsinud. Jätkasime teekonda parmude keskel, puude varjus ja juba oli tunda õhus järve lähedust. Tegime puhkuse. Oli ees veel viimane ots. Teepeal kõndisime mööda raba pöördest, kuspidi me järgmine päev läksime. Kui nägime järve, siis kohe entusjasm tõusis, sellega kaasnes ka tempo tõus. Teadsime, et kohe oleme kohal. Kohale jõudes pooled läksid otse järve ujuma, samas teised puhkasid jalgu.

Laagriplatsil

Sealt sai alguse kihulaste toitlustus. Läksime ujuma hiljem püstitasime telgid ja tegime lõkke. Õhtusöögiks oli tatar, mille sees oli liha. Hiljem sai ka teed, mis joodi väga kiiresti ära, kui kõigil oli kõhud täis, siis hakati mängima mänge ja grillima. Sääski ja kihulasi aina kogunes juurde. Mängimine kestis mitu tundi ja kellelgi ei olnud igav. Lõpuks, kui mängud ära tüütasid istusime lõkke ümber ja rääkisime lihtsalt juttu. Vaikselt hakkas lõkke äärest inimesi vähemaks jääma. Ka Kasper ja Rainer otsustasid magama heita. Telgis nad kohtasid härra Parmu. Tekkis paanika, mille käigus Rainer lõi parmu rusikaga näkku. Hoobi tõttu sai olend surma. Magama jäämiseks läks väga kaua aega kuna kaasa oli tulnud kihulaste perekond ja magamiskotis oli palav. Järgnes mitu küljepööramist ja kihulaste peksmist. Lõpuks ikkagi sai magama jäätud. Kuulda oli, et mõned üksikud olid veel üleval.

Teine päev

Hommik

Algas hommik. Väga rahutu öö oli olnud ja terve keha oli kihulase hammustusi täis. Ei olnud kuigi hea olla, kuid meie õnneks sai varsti süüa. Tehti siis kaerahelbe putru ja teed. Imekombel teed seekord niipalju ei aetudki taga. tehti viimased snäkid ja valmistuti edasi liikumiseks. 

Teekond

Läksime natuke teed tagasi kuni pöördeni, mis pidi rappa viima. Seal kõndides nägime, kui palju osad maha jäid. Ilmelt oli neil poole ööni üleval olemine mõjutanud. Meil probleeme ei olnud. Jõudsime Meenikunno vaatetorni juurde, seal tegime peatuse. Enamus inimesi käis ka vaatetornis. Sealt ilmes uhke vaatepilt üle raba. Hakkasime ületama raba. Seal oli üsnagi korralik laudtee, missest, et mõnes kohas oli katki. Tohutult mõnus kõnd oli ja see peatus, mis me tegime raba järve ääres oli lihtsalt väga mõnus. Sai süüa ja puhata ja jätkasime matka. Ees oli väga katkine rada natuke aega, kuid siis tuli lai ja korralik rada, midamööda sai umbes 1 km kõnnitud. Siis ronisime metsa. Seal oli väga halb rada, kuid ees ootas Valgjärv, kus mitmed läksid ujuma, meie olime ainult jalgupidi sees. Sai ka natuke nosida. Peale Valgjärve hakkasime liikuma Rebasemäe allika poole. Sinna oli juba natuke pikem teekond. Seal sai maitsta vähe rauasemat allikavett.
Paus tehtud, kõndisime edasi Ilumetsa kraatrite poole, kuhuni oli kõigest 2 km. Seal nägime puukujusid ja kraatrit. Neeme käskis meil kraatrist läbi kõndida, et halvad mõtted maha jätta. Paljud meist ei teinud seda, sest väsimus oli võitmas. Lõpuni oli kõigest tuhat meetrit. Kiirus oli tunduvalt langenud, aga rongijaama nähes hakkasime praktiliselt jooksma. Sinna heitsime pikali ja ootasime rongi, mis pidi jõudma poole tunni pärast. Matk oligi läbi.